See blogipostitus on osa sarjast, milles minu vanaisa, Vladimir Ellervee, jagab oma mälestusi. Loe sissejuhatavat osa siit.
Petseri maakond, Vilo vald, Jaaska küla, Kalju talu
Meie talu kohta on andmed säilinud talundilehel ning ka Eesti põllumajanduse ajakirjas 1938. või 1939. aastal. Need andmed ja lehed on kõik arhiividest kättesaadavad, näiteks on ajakirjas märgitud, et talus oli 25 lehma, nendest 16 lehma korralikud, see tähendab tõulehmad. Piima toodang oli 2500 liitrit aastas lehma kohta. Aga Karula lellel (isa vennal) Mikol oli 30 lehma ja toodang oli 3500 liitrit aastas lehma kohta. Tollel ajal oli see väga kõva sõna. Meil oli ka väga suur laut, kuhu oleks ka veel rohkem lehmi mahtunud, aga nõukogude võim võttis meilt needki lehmad, mis meil juba olid. Laut oli 50 meetrit pikk ja 11 meetrit lai, betoonlaega, kus peal hoiustasime loomade heina. Meil oli kokku 94 hektarit maad, 46 hektarit sellest oli põllumaa ja ülejäänu peal tegimegi heina. Meil oli piimaköök, silotorn, viljasalv, hobusetall, sigala… suur elamine ja palju hooneid. Loomulikult oli majapidamises ka saun, mida köeti alati laupäeva õhtul.
Minu ema ja isa
Hoolimata sellest, et mu vanematel eriti haridust ei olnud, olid nad lihtsalt elu aeg töökad ja hakkajad inimesed ning õppisid talu majandamise iseseisvalt ära. Meie heaks töötas ka üks Tartu ülikooli konsultant, kes aitas kaasaegseid tehnoloogiad kasutusele võtta. Meie Kalju talu külastas ka Eesti Vabariigi president Konstantin Päts. Ta oli väga imestunud, et Setomaale oli kerkinud selline suur kaasaegne talu, kus töötati põhiliselt oma inimestega.
Meie raudratastel kuumpea ühesilindrilise mootoriga traktor Lanz-Bulldog
"Kalju talu tänapäeval: kord kaasaaegne talu, nüüd vaid mälestus.
Minu vanaisa, Vladimir Ellervee, sündis ja kasvas üles Kalju talus, mis asus Petserimaal Vilo vallas. Selle talu ajalugu on täis saavutusi, millest nüüdseks on järele jäänud vaid mälestused. Aeg, poliitika ja saatus on jätnud oma jälje sellele kunagisele elujõulisele talule.
Talu asub praegu Venemaa territooriumil, täpsemalt koordinaatidel 57°41'36.9"N 27°38'36.8"E, E77 (Riia-Pihkva maantee) ääres. Google'i tänava vaate piltidel on näha, et talu on varemeis, kuid suure lauda piirjooned on ikka veel nähtavad:
Meie pere endine talu, mis omal ajal võõrustas isegi Eesti Vabariigi presidenti Konstantin Pätsi, on nüüd vaid vari oma endisest hiilgusest. Kuid just sellised varemed meenutavad meile, et iga paik, olgu see kas kasutuses või mitte, räägib oma lugu. Ja Kalju talu lugu on eriline - see on lugu vastupidavusest, kannatlikkusest ja lootusest.
Vaadates neid varemeid, võime vaid ette kujutada, milline see koht oli oma hiilgeaegadel - need lõhnad, helid ja pildid, mis täitsid talu igapäevaelu. Kalju talu jääb meie südamesse - selle varemed, mida nüüd näeme, on mälestusmärgiks minu vanaisa Vladimir Ellervee elule."
- Ralf Ellervee, lapselaps ja üks Eetose loojatest
Loe sissejuhatust siit.
Loe teist osa siit.
Comments